Aurustite peamine klassifikatsioon

1. Vastavalt aurustamismeetodile:

Looduslik aurustumine: see tähendab, et lahus aurustub keemistemperatuurist madalamal temperatuuril, näiteks merevesi, kuna lahusti aurustub ainult lahuse pinnal, on lahusti aurustumiskiirus väike.

Keemisega aurustamine: Lahus kuumutatakse keemistemperatuurini ja aurustatakse keevas olekus. Tööstuslikud aurustustoimingud on põhiliselt seda tüüpi.

2. Vastavalt küttemeetodile:

Otsene soojusallikaga kuumutamine on aurustamisprotsess, mille käigus kütus segatakse õhuga ning põlemisel tekkiv kõrgetemperatuuriline leek ja suitsugaasid pihustatakse otse läbi düüsi aurustunud lahusesse, et lahus soojendada ja lahusti aurustada.

Kaudne soojusallikas soojendab anuma seina aurustatava lahuseni. See tähendab, et soojusülekande protsess toimub vaheseina soojusvahetis.

3. Vastavalt töörõhule:

Seda saab jagada atmosfääri-, surve- ja alandatud rõhuga (vaakum) aurustamisoperatsioonideks. Ilmselgelt tuleks kuumustundlike materjalide, näiteks antibiootikumide lahuste, puuviljamahlade jms puhul läbi viia alandatud rõhu all. Kõrge viskoossusega materjale tuleks aurustamiseks kuumutada rõhu all oleva kõrge temperatuuriga soojusallikaga (nagu soojusülekandeõli, sulasool jne).

4. Vastavalt punktide arvule:

Seda saab jagada ühe- ja mitmetoimeliseks aurustamiseks. Kui aurustamisel tekkiv sekundaarne aur kondenseeritakse otse ja seda enam ei kasutata, nimetatakse seda ühetoimeliseks aurustamiseks. Kui sekundaarset auru kasutatakse järgmise efektiga kuumutusauruna ja mitu aurustit on ühendatud järjestikku, nimetatakse seda aurustusprotsessi mitmeefektiliseks aurustamiseks.